Mootorsõidukimaks alates 01.01.2025

Mootorsõidukimaksu peale mõeldes tuleb kindlasti kaaluda läbi plussid ja miinused, kas valida uus auto laoautode seast veel enne 2024 aasta lõppu või tellida endale meelepärane sõiduk ning teha autovahetus uuel aastal. Automaks kui selline jaguneb kaheks osaks - registreerimismaks ja aastamaks. Mõlemad maksud on tänaseks vältimatud, kuid registreerimismaksu puhul on veel võimalik valida sisuliselt ajaperiood, millal see tasutakse. Võimalik on valida, kas tasud registreerimismaksu 2025 aasta alguses või tulevikus. Tellides auto tarneajaga uuel aastal ja tasudes seeläbi ka registreerimismaksu kohe ära (liisingu kuumaksetega) võib olla isegi ratsionaalsem otsus kui valida auto laost ja lükata registreerimismaksu tasumine tulevikku.

Kindlasti soovitame mõelda allolevatele punktidele:

• Valides auto laost on vaja teha kompromisse soovitud varustuse, mootori, keretüübi, käigukasti ja võib-olla isegi mudeli enda osas. Tellides uue auto, on Sul võimalus konfigureerida 100% Sinu vajadustele vastav sõiduk.
• 2025 aastal auto soetamisel on eelis, et autot tulevikus müües on registreerimismaks juba tasutud ja ei pea autot edasi müües kauplema uue ostjaga, kes peaks tasuma registreerimismaksu, mis auto müümise hetkeks võib olla oluliselt suurema proportsiooniga sõiduki maksumusest, kui see on uue auto hinnaga võrreldes. See on asi, mille peale uut autot ostes paraku tihti ei mõelda, aga soovitame arvesse võtta.
• Registreerimise riigilõivu määrad tõusevad 2028 aastast, tõusu ulatus on täna veel kinnitamata, aga tõus kui selline on seadusesse juba kirjeldatud. Seega ostes/registreerides auto 2025 aastal väldid antud hinnatõusu juba ette.
• Sinu autol on kindlasti eelis järelturul kui auto registreerimismaks on tasutud. Kahe väliselt võrdse auto puhul, millest ühel on registreerimismaks makstud, teisel aga mitte, on selge müügieelis sellel autol, millel registreerimismaks on juba tasutud, kuna uuel omanikul ei teki kohustust registreerimismaksu maksmiseks.
• Kindlasti on eelis auto ostuks ka selles perspektiivis, et 2025 aastal registreeritud auto on juba uuema registreerimisaastaga ja suur osa inimesi otsivad kasutatud autode portaalidest juba registreerimisaasta vahemiku järgi ja uuemad autod saavad alati suurema tähelepanu ja ostueelise.
• Üks olulisemaid asju on seejuures, et sõiduki registreerimismaksu saab finantseerida liisinguga. See teeb registreerimismaksu maksmise kuupõhiseks väikeseks kuumaksu osaks ja ei tähenda, et kogu makse tuleks korraga tasuda.
• Tehniliselt ei ole registreerimise riigilõiv midagi uut, ka 2025 eelselt oli vaja tasuda registreerimismaksu riigilõiv, küll oluliselt väiksemas summas 130 €.
• Eelistatud on keskkonnasõbralikumad ja madalama täismassiga autod, ehk väikesem Co2 saaste ja väiksem täismass tagavad väiksema registreerimismaksu.
• Võrreldes eelneva registreerimise riigilõivuga 130 €, on kõige taskukohasemad valikud täna pistikhübriidid ja elektriautod, mille registreerimismaks on ca 500 € ümber, ehk reaalne muutus on 370 € mis on olenevalt auto maksumusest ca 1% auto hinnast.
• Lisandub uus komponent aastamaks, mille puhul on loogika sarnane registreerimismaksule, ehk mida väiksem on Co2 ja täismass, seda taskukohasem on aastamaks.
• Eestis enimmüüdava sõiduauto Škoda Octavia aastamaks saab olema vahemikus 50-70 €. Octavia registreerimismaks on keskmiselt 750 € piires.
• Pistikhübriidide aastamaksud jäävad Kodiaq iV puhul 150 € piiresse ja Superb Combi iV puhul 110 €, registreerimismaks vastavalt Kodiaq iV keskmiselt 670 € ja Superb Combi iV kuni 510 €.
• Väiksemate mudelite aastamaks Fabia 50-80 €, registreerimismaks 700-850 € olenevalt mootorist, Scala puhul aga näiteks 50-90 € ning registreerimismaks 700-900 €.

Mootorsõidukimaksu seadus jõustub 1. jaanuarist 2025. Mootorsõidukimaks hakkab koosnema kahest osast – aastamaksust, mida hakkab seaduse järgi koguma Maksu- ja Tolliamet ning registreerimistasust, mida hakkab koguma Transpordiamet. Mootorsõidukimaks hakkab laekuma riigieelarvesse.

Aastamaksu hakkab mootorsõidukiomanik tasuma iga-aastaselt liiklusregistris registreeritud sõidukitelt. Sõiduautode mootorsõidukimaksu määr hakkab koosnema baas-, massi- ja CO2 eriheite osast. Kaubikutel koosneb see baas- ja CO2 eriheite osast ning mootorratastel mootori töömahust. Aastamaksu määr hakkab sõiduautodel ja kaubikutel sõltuma ka sõiduki vanusest.

CO2 andmete puudumisel võetakse maksusumma arvutamisel aluseks seadusest tulenev valem, milles arvestatakse sõiduki võimsust, tühimassi, vanust ja vajadusel mootorikütuse liiki. Transpordiamet esitab Maksu- ja Tolliametile aastamaksu arvutamiseks ja kogumiseks vajalikud alusandmed.

Registreerimistasu makstakse sõiduautode ja kaubikute liiklusregistris esmakordse registreerimise eel, st registreerimiskande eelduseks on tasutud registreerimistasu. Registreerimistasu tuleb maksta ka Eesti liiklusregistris juba registreeritud sõidukite esimesel omanikuvahetusel, eeldusel, et selle sõiduki eest pole varem registreerimistasu makstud. Registreerimistasu valemis on CO2 osakaal suurem, et soodustada vähemsaastavate sõidukite ostmist. Tasu suurust hakkab mõjutama ka sõiduki vanus. Vanusevähendus liigub lineaarselt kuni esmasest registreerimisest möödub 15 aastast, pärast mida on vanusekoefitsient 0,20.

Registreerimistasu suurus hakkab eelduslikult jääma keskmiselt alla kümne protsendi sõiduki ligikaudsest väärtusest. Registreerimistasu määrad tõusevad seaduse järgi 2028. ja 2031. aastal.

Mootorsõidukimaksu seaduse kohaselt on aastamaksust ja registreerimistasust vabastatud alarmsõidukid, diplomaatilised sõidukid ning teatud kaitsetegevusega seotud sõidukid.

Registreerimistasu ei tule maksta liisinguvõtjal sõiduki liisingufirmalt väljaostmisel ja oma nimele kandmisel ning päranduseks saadud sõiduki oma nimele registreerimisel. Nende puhul rakendub registreerimistasu järgmise omanikuvahetuse korral. Kuni kümne aasta vanuste sõidukite puhul, mis viiakse riigist välja, on võimalik taotleda registreerimistasu tagastamist.

Mootorsõiduki aastamaksu objekt on:
1) liiklusregistris registreeritud mootorsõiduk (alates 01.01.2025);
2) liiklusregistrist ajutiselt kustutatud või peatatud registrikandega mootorsõiduk (alates 01.01.2027).

Aastamaksuga maksustatavad sõidukid:
1) sõiduautod (M1-kategooria);
2) mootorrattad ja mopeedid (L3e-, L4e-, L5e-, L6e- ja L7e-kategooria);
3) kaubikud (N1-kategooria);
4) maastikusõidukid (MS2-kategooria mootorsõiduk);
5) ratastraktorid (T1b,T3 ja T5-kategooria mootorsõiduk);
Käesolevates punktides 1-3 nimetatud sõidukite kategooriatega hõlmatakse ka nende alamkategooriad.

Registreerimistasuga maksustav sõiduk:
1) sõiduauto (M1-kategooria mootorsõiduk);
2) kuni 3500-kilogrammise täismassiga veoauto (N1-kategooria mootorsõiduk).
Käesolevates punktides 1 ja 2 nimetatud sõidukite kategooriatega hõlmatakse ka nende alamkategooriad.

Peatatud kandega sõidukid, sh rahvakeeli fantoomsõidukid. Liiklusregistris on ligi 300 000 peatatud kandega sõidukit, mille olemasolu on teadmata. Peatatud kandega sõidukite registrist lõplikuks kustutamiseks kestab nende omanikele üleminekuperiood kaks aastat – 01.01.2025 kuni 31.12.2026, mil neid ei maksustata mootorsõidukimaksuga ja isikutel on võimalus need liiklusregistrist kustutada.

Jäätmeseaduse, liiklusseaduse ja riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu vastuvõtmisel saab sõiduki omanik 1. jaanuarist 2025 teadmata kadunud või ebaseaduslikult lammutatud peatatud kandega sõiduki liiklusregistrist kustutada lõivuvabalt kuni 2025. aasta lõpuni. 2026. aastal maksab sellise sõiduki kustutamine omanikule seaduse eelnõu kohaselt 15 eurot ja 2027. aastast 800 eurot.

Tähelepanekute ja küsimuste korral kirjutage palun info@transpordiamet.ee.
Allikas: Transpordiamet